Jaapanisse läheks ma iga kell tagasi kolme asja pärast: toit, ostlemine ja sooviga ülejäänud maailma eest peitu pugeda. Esimene kategooria sai päris korraliku live-kajastuse kunagi FB's. Kokkuvõtlikult võib öelda, et peale Tokyost tulekut pole siiamaani ei Tallinnas ega kuskil mujal sushit söönud. Lähiajal ei plaani ka. Kontrast on liiga suur. (Täpselt sama olukord kestab siiamaani India toiduga ning peale ühte Hiina restorani külastust Jaapanis ei tõuse käsi ka siinsete kiirtoidukohtadega enam eksperimenteerima)
Ostlemisega on keerulisem. Tokyos on absoluutselt kõike, mõistliku hinna ja lõpmatu valikuga. Kui oma tööreisi kolmandal päeval kolleegidelt kuulsin, et kontori lähedal on terve kvartal talispordivarustuse kaubamaju, hakkasid isegi minul kui ostlemisvastasel kergelt põlved värisema. Kiire lõunane tiir paar kvartalit eemal asuval suusakaubamajade tuiksoonel lõppes isiklikule eelarvele positiivselt ainult seetõttu, et rahakotti polnud kaasas. Kujutage ette KÕIKI pähetulevaid veebipoode, naabervabariikide ostukeskusi ning brändide kodulehekülgi ja korrutage saadud number umbes 74ga. Just täpselt nii palju oli eri mustriga jopesid, stiili ja lõikega suusatunkesid, kiivreid, maske, kindaid, salle, kombesid, fliise, sokke, pesu ja mida iganes. On isu helerohelise sidruniviilude-mustriga jope järele? Aga palun. Tahaks helesinise ja punase triibulisi pükse. No problemo. Parem ei alusta suuskadest ja lumelaudadest :) Ahjaa, oma esimesele korralikule digikaameravarustusele lähen ka Tokyosse järgi.
Siis see üksildustunne, millest Tokyo puhul ei saa üle ega ümber. Reaalsus on selline, et kohalikud võõrkeeli ei räägi. AI ühiskonnale kõige lähemale jõudnud riigis on juba lennukist maha astudes ees suhtlemisbarjäär ning Jaapanis puudub keskmise ränduri jaoks mõiste "small talk kohalikega". Üldiselt, vaadake üle film Lost In Translation ja võtke kõike absoluutse tõe pähe. Ilma naljata.
Ülejäänud tähelepanekud trükin sisse oma märkmikust. Suvalises järjekorras ja süsteemitult.
- Tokyos on huvitavad parkimismajad. Enne ei pannud väga tähele, aga googledades leidsin sellise video ja nii ongi.
- Tavalised Jaapani kontoritöötajate söögikohad. Mida rohkem rahvast täis, seda parem. Enamasti kippusin olema ainus naisterahvas ülejäänud triiksärklaste seas.
- Shibuya metroopeatus. Diagonaalis üle tee teise korruse Starbucksist on kõige parem seda müstilist sagimist vaadata.
- Aadresside ülesleidmine on isegi taksojuhtidel keeruline. Ka siis, kui sihtkoht on hieroglüüfides kirjas. GPS ja valged kindad on taksojuhi kaks kõige olulisemat aksessuaari.
- Hotellidega on seis väljakutsuv. Äriklassi omad on väga kallid, igas linnaosas jällegi rahvusvahelisi kette pole. Suurema aja oma reisist veetsin kontorist 5 min kaugusel olevas hotellis, mis ka jaapanlaste endi seas väga populaarne. Asi algas sellega, et check-innis tutvustati hommikusööki, kui 'tervislikku buffeed'. Ja lõppes sellega, et tavaline hommikumenüü koosnes minu jaoks mustast kohvist ja kahest röstitud saiaviilust :) Numbrituba oli täpselt nii suur, et mahutas voodi, kirjutuslaua ja kohvri. Vannitoas poleks 10cm pikem inimene duši alla püsti mahtunud seisma. Vann oli bobikelgu mõõdus. Kui töine osa läbi sai, kolisin Roppongi lähedale veidi suuremasse hotelli, mille bassein oli 110cm sügav. Sügavamas otsas.
- Monja on üks huvitav söögielamus, mida Tokyos saab ainult kalaturu lähedal väikesel poolsaarel. Kõrghoonete vahel peidus olev väikeste madalate putkadega ääristatud pikk peatänav on koht, kuhu suunduda. Üle ühe majades on monja-kohad, paremad peidetud veel pimedatesse kõrvaltänavatesse. Monja ise on kahtlane mass juurvilju, kala, krevette, peekonit või mida iganes, mida siis kuumal plaadil suure pannkoogina küpsetatakse ja väikeste labidatega süüakse. Toorele kalale väga originaalne vaheldus.
- Tsukiji kalaoksjon. Ei vaja vast kommentaare. Vara peab ärkama ja soovitav on tunda mõnda kohalikku kalaärikat, kes tagahoovi ka näitab :)
- Imperial Garden oli minu jaoks igav. Või noh, üllatusteta. Enam ma ei imesta ka, et Jaapani keisri naine krooniliste depressioonihoogude all kannatab. Selliste müüride taga isolatsioonis elamine ajaks vist iga intelligentse inimese hulluks.
- Jige ja Gonpachi.
- Tokyos on lihtne ära eksida. Eriti reede õhtul, kui tänavad inimestest pungil, kõik ristmikud näevad ühesugused välja, kaarti pole ja mitte ühtegi tänavanime samuti. Turismimates kohtades olid ristmikel suured piirkonna kaardid. Esimestel päevadel jooksis aga aju kokku selle peale, et kaarte keerati vastavalt sellele kust suunast sa tuled, mitte ei näidatud kogu aeg põhja-lõuna suunas. Taksoraha peaks igaks juhuks alat taskus olema.
- Mandarin Oriental. Katusebaar. Aknaalused tugitoolid. Kokteilid ja vaade tuledes miljonilinnale. Priceless.
- Roppongi. Palju häid restorane ja kõige rohkem expatte. Kui Tokyos üldiselt turiste ei näe (neid on väga vähe ja hajuvad massi ära), siis Roppongil ikka sörkisid vastu shortsides europiidid või kaukaaslased. Roppongi Hills katus oli see koht, kus tekkis isu mõneks ajaks Tokyosse kolida.
- Jooksjaid ja rattureid on üldse palju. Imperial Gardeni ring on veel eriti populaarne. Nagu maratoonlaste kiirtee vms.
- Karaoke/spors bar'id.
- Prügikaste pole mitte kuskil.
- Eesti pangakaardiga väga tihti võimatu maksta.
- Mt Fuji lähedal on palju ryokane, mida peaks kindlasti järgi proovima. Eestlase kombel käiakse nendes ilma riieteta, protsess ise on päris ebareaalne :)
- Pärast kuumaveevanne tuleb peatus teha ka teemajades. Soovitavalt mõni kohalik pereasutus, kus üks ruum majast on mõeldud külalistele ja kus tatamil põlvitades ikka väga algupärast jaapani kööki kogeda saab.
Ma olen Tokyost siiamaani sisse võetud. Kuna suurt osa linnast nägin ainult õhtupimeduses või öösel, siis päris kindlasti on enda emotsioonid ka veidi imelikud. Aga sellegipoolest, see on üks väheseid kohti, kuhu ma üksi tagasi ei reisiks, vaid tahaks mõne erilise inimese kaasa võtta. Kunagi juhtus elus nii, et totaalne ühildumine toimus tegelastega, kellega täiesti lambist avastasime täpselt ühesugused desktopi wallpaperi fotod. Nüüd on sama lugu vist inimestega, kes ütlevad, et nad Tokyost võlutud on.
